Lirama

Su käte vahel ma sulan, kui jäätis päikese käes
veel õli tulle ma valan, et kaua hõõguksid söed
Mind see siiski külmaks jätab, on terasest süda sul sees
mind kui tarbeeset sa võtad, kes su heaks kõike teeb

Sinu jaoks ma olin valmis andma parima
sest sa olid mulle kallis, kuid nüüd see unusta
Oma väärtust kõrgelt hindan ja end ma kalliks pean
vabana ja rõõmsalt hingan, kui sind ei kuule ma

Kuid nüüd olen ma näinud, elu karmi pahupoolt
nüüd olen palju käinud ja tulnud teiselt poolt
Julgen öelda mida arvan, tagajärgi kartmata
julgen olla vastik harva, ma ei pea sul meeldima