Lirama

On keeristormid minu sees
ja välgunooli saadab põlev hing.
Kui sulavaha sinu ees
tee oma meele järgi mind.

On vihmasajus öine linn,
Mu nägu märg on piiskadest.
Näen oma silme ees vaid sind
kui kõnnin läbi lompide.

Las veel kestab see.
Las kestab veel me öine tee.

On kuumav päike minu suul,
kui vihmasajus öises suudled mind.
Ja vaibub piinav marutuul,
mis minu juurde saatis sind.

Ja vihmasajus öine linn
Jääb sinust siia minuga.
Kuid sind ma ootan tagasi,
sest tean, et tuled jälle sa.